Amisha Hadley

Amisha Hadley


Nimi: Amisha Hadley
Hüüdnimed: Misha, vahel harva ka Had
Sünnpäev: 19.02.1995
Vanus: 18
Sugu: Naine
Orientatsioon: Hetero
Millise jumala laps: Hestia
Suhteseis: Vallaline

Meeldib: Lugeda ja värske õhu käes viibida. Lastekodus veetsid nad siiski enamus aega sageli umbsetes siseruumides, seetõttu on kõik looduse vaatamisväärsused näitsikust mööda läinud.
Ei meeldi: Ülbed ja vaimselt ebastabiilsed inimesed. Kuidas saaksidki viimased talle meeldida, kui üks sellistest talle kord lausa noa kõrile on pannud?
Tugevused: Kui Amishat jutustama panna, räägib ta ilmekalt ning jutt jookseb tal samuti sujuvalt. Misha nagu neelaks raamatuid, sest need edenevad tal lihtsalt nii kiiresti.
Nõrkused: Amisha pole enamikes füüsilistes tegevustes kuigi hea. I mean, ta ei hädalda, kui midagi teha on vaja, ja teeb kõik omas tempos ja korralikult ära, kuid enamasti pole temast sel alal teistega võistlejat.
Kartused: Kusagilt kõrgelt otse alla vaadata võtab neiul sageli jalad nõrgaks ning paneb kõhus keerama.

Iseloom: Juba väikesest saati on Amisha vaadanud asju väga ratsionaalse pilguga. Kui kõikidel teistel lastel lastekodus olid suured plaanid tuleviku suhtes, mõned unistasid koguni, et neid lapsendab mõni kuninganna ise, siis Misha leppis asjaoluga, et kui keegi teda üldse kunagi lapsendada peaks tahtma, siis kindlasti pole tegemist mõne nii suursuguse soo esindajaga. See ei teinud temast aga joy killerit, kes käiks, ja teiste unistusi purustaks. Pigem vaatas ta neid, kes endale juba kogu tuleviku ette olid mõelnud, kergelt kaastundliku pilguga, teades, et enamik nendest unistustest pole kunagi täituma määratud.
Peale lastekodust pääsemist on neidisel tunne, nagu oleks ta pool oma elust maha maganud ning enam pole aega end ümbritseva avastamisega oodata. Seetõttu on näitsiku näol tegemist küllaltki aktiivse ja energilise isikuga, kes pea ühestki ettepanekust ära ei ütle, kuid vahepeal tekib temas jällegi tahtmine pisut omaenese seltskonda nautida - ka seda ei lastud tal nendel varasematel aastatel, mis ta lastekodus mööda pidi saatma, eriti teha. Pea ainuke koht selleks oli vetsukabiin ning see oli ka põhjuseks, miks neidis end aeg-ajalt mõnda kabiini peitis, et seal siis rahus raamatut lugeda.
Jah, Amishale meeldib väga lugeda ning talle istub enam-vähem igasugune kirjandus. Kuna lastekodus polnud kuigi palju raamatuid, siis kõigest paari aastaga jõudis ta läbi lugeda kõik põnevamad, edasi tuli tal üle minna juba teatmeteostele ning monograafiatele. Raamatute keskel kasvas Misha justkui varakult täiskasvanuks ning kuigi oma kasvu poolest võis ta ju väike olla, siis pea kubises tal tegelikult rohketest teadmistest, mis ta raamatutest omandanud oli, niisamuti oskas ta ka teatud olukordades kiiresti ja otstarbekalt tegutseda.
Enamasti suudab näitsik kahe jalaga maa peale jääda ning toimuva suhtes külma närvi säilitada, kuid on ka erandeid.
Kuigi kõik eelpool kirjutatu jätab Mishast üsna nohikliku mulje, siis peale lastekodust pääsemist ei möödu tal päev päeva järel nina raamatus istudes - tuleb siiski ka välismaailma avastada, eriti nüüd, kus talle pole selleks terve tema eelnev elu võimalust antud.
Neiu pole küll mingi suur lobamokk, kuid siiski rohkem jutukas. Kuigi ta ise väga teemasid alustama ei kipu, meeldib talle nendega siiski vaikselt ja märkamatult liituda, et siis sobival hetkel sujuvalt midagi sekka öelda.
Lugemisest on saanud rohkem selline tegevus, millega neidis meeleldi oma vaba aega sisustab - miski pole parem vihmasest õhtupoolikust, mil tema saab rahulikult sooja fliisteki all diivanil lesida, aeg-ajalt kuuma kakaod rüübata ning mõnda huvitavat raamatut lehitseda.
Arvestades seda, millistes tingimustes ta üles on kasvanud, on tegemist vähenõudliku neiuga, kes suudab ka väikestest asjadest rõõmu tunda.
Välimus: Amishal on pisut rindadest allapoole ulatuvad helepruunid juuksed, mis mõnes kohas kergelt lokki tõmbuvad. Näitsikut iseloomustavad veel ka üsna õbluke kehaehitus, pruunid pikkade mustade ripsmete sisse raamitud silmad, milles võib näha ühteaegu nii mõtlikku ja eemalviibivat pilku, kuid sellest ei puudu pea kunagi ka väike rõõmus helk.
Perekond: Väidetavalt peaks tal siis olema jumalannast ema nimega Hestia. Oma isast pole näitsik aga teadlik.
Minevik: Nii kaua, kui ta ise seda mäletab, on Amisha pidanud oma elu lastekodus mööda saatma. Keegi pole talle kunagi rääkinud, kes on tema vanemad ning mis põhjusel pole nad ise võimelised oma last kasvatama. Kui Misha kord nooremana julguse kokku võttis ja enne magamaminekut ühelt lastekodu töötajalt, kes talle parajasti tekki peale laotas, selle kohta küsis, ei vastanud too midagi ning ütles ainult, et tüdrukul on aeg magama jääda. Peale seda pole näitsik kelleltki samal teemal midagi küsida söandanud ning lihtsalt leppinud asjaoluga, et olgu tema vanemad kas surnud või on põhjus milleski muus, tema lapsepõlv möödub nii või naa lastekodu seinte vahel.
Ühel päeval aga pööras üks lastekodu töötajatest täielikult ära ning olles esimese ettejuhtuva lapse ümbert tugevalt kinni haaranud, surus ta köögist saadud suure lihanoaga tolle kõrile, ähvardades last tappa, kui lastekodu juhataja talle kohe kogu lastekogu arvel olevat raha ei maksa. Ja selleks lapseks osutus õnnetul kombel Amisha ise.
Misha, kes oli hirmunult silmad kinni pigistanud, ei näinud seetõttu, kuidas järgnev tegevus täpsemalt toimus, ent järsku haare tema ümber lõdvenes ning kui ta ehmunult silmad avas, avanes talle vaatepilt maas lebavast naisest, kes äsja teda noaga oli ähvardanud. Kaua tal seda aga jõllitada ei lastud, sest juba järgmisel hetkel haaras keegi ta sülle ning oma suureks imestuseks leidis näitsik end hetk hiljem ühe väga omapärase olendi seljast, kelle alakeha sarnanes kangesti kitse omale, ülakeha aga kuulus mehele. Kuigi Misha oli kentauridest korduvalt lugenud, poleks ta ealeski arvata osanud, et sellised ka päriselt eksisteerivad.
Olendi seljas jõudiski ta siia laagrisse ning hiljem selgitati talle kõik enam-vähem detailselt ära. Kui Mishale oli ainuüksi šokk juba see, et tal üldse vanemad olid, siis kohe kindlasti poleks ta osanud arvata, et tegemist on jumalatega.