♞

Percy läks talli, et hobuseid uudistada. Ta viskas järjest kõigile pilgu peale kuni jõudis enda ratsuni. "Hei Terror," sõnas Percy ja otsis taskust ühe kaasahaaratud suhkrutüki välja. "Kuidas elad poisu?" rääkis poiss oma hobusega. Tema jaoks ei tundunud see veider. Ta polnud hobuse juures juba ammuilma käinud. Poiss otsustas, et peaks ehk sõitma minema, kuid enne pidi ta hobuse puhtaks tegema. Percy läks omale kõvat ja pehmet harja ning kabjakonksu otsima.

OT: Khloe

Khloe oli ka enda oma kuid ta ei käinud temaga eriti ratsustmas viimasel ajal. Ta oli hõivatud muga rohkem. Tüdruk otsustas miski pärast täna oma hobust külastada ja jalutas siis talli. Ta vaatas seal ringi ning otsis oma hobust. Tüdruk leidis ta üsna peagi üles. "Hey, Misty" lausus tüdruk muigega. Aastaid tagasi meeldis talle see nimi kuid nüüd enam mitte eriti.

Percy pidi tükk aega mingis kastis sorima enen, kui ta leidis just need harjad ülesse, mida ta ihkas. Tema õnneks olid need endiselt alles. Poiss haaras need kätte ja kõndis siis Terrori boksi juurde. "Kurat, kabjakonks!" tuli poisile meelde ja ta läks tagasi. Siis soris ta jälle mõnda aega kuni taas vajaliku asja leidis.
Seejärel läks poiss oma hobuse juurde boksi. Terror oli ilus - hobune oli üleni must, musta laka ja sabaga, justkui nagu mingisugune vari, ta silmad olid mustad kui öö ja ta õhkas kurjusest, kuigi süda oli tal soe. Terror oli armastav hobune, kuigi tema välimus väitis täielikult vastupidist.
Percy patsutas hobust ja alustas tema puhastamist. Vaikselt libises hari mööda hobuse kaela rinna suunas, sealt edasi mööda selga ja kõhtu.

Khloe vaatas tükk aega oma hobust. See oli tal pruuni värvi peamiselt. See oli kunagi neiu üks lemmikuid värve. Tüdruk vaatas ringi ja märkas eemal ühte poissi, kes harjas oma hobust. Kuid ta ei teinud temast esialgu väljagi, polnud eriti tuju. Tüdruk aga läks ka siis mingisse kasti sorima ehk leiab omalegi harja. Ta ei ole seda kõige ammu teinud. Tüdruk ohkas vaikselt.

Percy harjas hoolega hobuse karva. Jalad, kõht, selg, taguots, kael, igalt poolt. Kui ta sellega lõpetas, kammis poiss ka ettevaatlikult hobuse lakka ja saba. Terror nägi kohe palju parem välja. Müstiline ja salapärane. Seejärel pani PJ harjad boksi äärele ning puhastas ka oma armsa sõbra kabjad. 
Kui hobune korras, piilus poiss ka tallis ringi. Seal oli üks tüdruk, kes tundus Percyle väga tuttav, kuid ta kahtles, kas nad olid jõudnud veel rääkida kunagi.

Khloe muudkui otisis ja otsis lõpuks leidis, mis ta tahtis, ehk siis harja oma hobuse jaoks, ta võttis veel igaks juhuks ühe kabjakonksu kaasa, äkki läheb sedagi vaja. Tüdruk kõndis tagasi oma hobuse juurde ja pani kabjakonksu maha ning hakkas siis Mistyt vaikselt harjama. Neiu ei olnud seda pikemat aega teinud, alati tehti seda tema eest, viimati ise sai tehtud kui ta oli üksteist või nii. Nüüd on ta ju kuusteist. Tüdruk ohkas vaikselt taas ja samal ajal harjas hobust edasi.

Percy väljus Terrori boksist ja sulges ukse enda järel korralikult. Seejärel seadis ta sammud võõra neiu boksi juurde. "Hei," ütles ta tüdrukule ja Percyle tundus aina rohkem, et see ei ole päris nende esimene kord rääkides. Ta oli kogu südamega veendunud, et nad on ka varem juttu puhunud.

Khloe harjas vaikselt Mistyt kuni kuulis, et keegi ütles 'hei' tema lähedalt. Ta viis pilgu ütlejale ja avastas, et see on see poiss, keda ta ennem siin nägi. "Hey," lausus ta vastu ning jättis harjamise pooleli. Kuid nüüdgi tundus, et ta on poissi kuskil varem näinud, kuid kus ta ei ole kindel.

"Percy Jackson," tutvustas poiss end ja naeratas sõbralikult. Ta viis pilgu üle tüdruku ja tema hobuse. Mõlemad olid silmipimestavalt kaunid. "Mis sind siia toob?" küsis PJ siis ja naeratas taaskord. Ta lootis, et polnud tüdrukut kuidagi seganud ega talle tüütuseks.

"Khloe Harris," lausus tüdruk enda nime ka siis. "Mis mõttes, kas sa mõtled siia laagrisse või siia talli?" küsis ta siis veidikene segaduses olles. Ta lihtsalt ei saanud hetkel poisi küsimusele pihta. Kuid poisi nimi tundus tuttav kuid ta endiselt ei teadnud täpselt kust ja miks. Täna kuidagi üldse liikusid ta peas mõtted aeglaselt.

Khloe.. Khloe... Khloe... No see nimi tundus Percyle ikka nii tuttav, aga talle lihtsalt ei tulnud meelde. "Eks ikka siia, hobuste juurde," lisas poiss siis, kui tüdrukule tema küsimus veidi segadust tekitas. "Sinu hobune?" küsis ta siis veel lisaks, näidates pilguga pruuni mära(oletan nimest) poole.

Khloe muigas. "Jah ma tulin oma hobuse juurde, mõtlesin veidikene ka temaga tegeled. Hiljem lähen ka ratsustama," lausus tüdruk muigega. See oli algne plaan aga kas ka teostatakse on tema puhul viimasel ajal juba teine asi. "Jah minu oma nimeks on Misty, ära päri kust sellise nime sai," lisas ta siis juurde. Jah see hobune on mära. "Oot, kes on su jumalik vanem?" küsis ta siis Percylt kuna ta suht kindel, et teadis poissi aga kust ikka ei meenunud.

"Olgu, me võime koos kuskile sõita, kui sul midagi selle vastu ei ole?" tegi PJ tüdrukule väikese plaani. Kuuldes hobuse nime Misty, tõusid poisi suunurgad veidi. Armas nimi. Kui Khloe Percylt tema jumalikku vanemat küsis, mõtles poiss hetkeks kas hakata vigurdama või ei. Ta otsustas siiski viimase kasuks. "Poseidoni poeg olen. Ja kuidas on lood sinuga?" 

Khloe mõtles veidikene ja siis noogutas. "Mul poleks selle vastu midagi kui me lähme koos kuhugi sõitma," lausus tüdruk naeratades. Tal tõesti ei olnud selle idee vastu midagi. "Ma olen Zeusi tütar," lausus ta siis ka oma isa nime. Ta oli tema teine tütar.

"Kas mulle ainult tundub või me oleme kuskil varem ka rääkinud?" küsis Percy seejärel ja uudistas tüdrukut. "Sest su nimi ja nägu on nii tuttavad, aga Zeus... ma pole kindel." Percy heitis pilgu korra tallis ringi, kuid nad olid seal üksi. Kui muidugi hobused välja arvata.

Khloe mõtles mida öelda vastuseks. "Mulle tundub sama kuid ma ei tea kus ja miks," lausus tüdruk siiski välja selle. "Ega sinugi nimi tundub tuttav ja samas ka nägu," vastas ta siis peaaegu, et sama. Talle ikka ei ole meenunud kust ta poissi teadis. See isa nimi ka ei aidanud kaasa.