Ümbrusega tutvumas

''Ilmselt riideid vahetama ja sina võid lahkuda või istu siin.'' sõnas Alexandra julgelt edasi kõndides, kuid longates. Lõpuks enda toaukse juures olles astus ta ruumi ja tõmbas lahti enda spordikoti luku, kust tõmbas endale mustad retuusid, tumesinise topi ja valge kardigani. Retuusid ta tõmbas kohe jalga eemaldades siis kleidi ja tõmmates selga enda topi ning peale kardigani.

"Kuna mul pole nii, kui nii midagi tarka teha ja sind ei häiri minu seltskond siis ma püsin siin." lausus Dominic pigem omaette, sest tüdruk oli juba kadunud.

Al küll oli teises toas, aga kuulis, mida Dominic ütles. Neidis otsis endale kohvrist sokid, kui ka tennised, mis jalga tõmbas. 'Kas sa soovid midagi juua?'' uuris neiu, kui oli elutoa uksele tagasi jõudnud ja silmitses noormeest, kes ennast mugavalt elutoa diivanil sisse oli seadnud. Ilmselt oleks Dominic väga tore inimene ja ehk ka suurepärane poiss-sõber, kui ei oleks nii nõmeda käitumisega.

Dom keeras enda pilgu ukse juures olevale tüdrukule ning noogutas. "Mida sa pakud?" küsis noormees uudishimulikult. Üks kohvi oleks hästi sobinud.

''Teed, kohvi, mahla või vett.'' sõnas neiu viimase juures muiates, ilmselt seda noormees nüüd küll ei taha, aga pakkuda võis sellegi poolest.

"Kohvi." lausus Dominic ning ajas ennast diivanilt püsti ning kõndis kööki ja istus seal olevale toolile.

Ka Alexandra oli kööki jõudnud ja avas köögikapi, kust võttis 2 kruusi. Ainult endale plaanis ta teha teed. Ta võttis köögikapilt kannu, lasi sinna vett ja pani selle tagasi omale kohale klõpsates keema. Tüdruk otsis kapist ka kohvi ning piparmünditee paki pannes need kruusi. ''Mitu lusikat suhkrut?'' uuris ta noormehele pilku keeramata ja endale 2 lusikat seda kuursi sisse pannes ja jäädes Domi vastust ootama.

"Kaks." lausus Dominic ning jälgis neiu tegemisi. Ei tea ju kas Alexandra tahtis Dom'i ära mürgitada või mitte.

''Olgu.'' sõnas neidis lisades ka Dominicu kruusi suhkru ja varsti kõlas ka klõps, mis andis märku, et vesi on ära keenud ja tüdruk valas nii oma teele, kui ka Dominicu kohvile vee peale pannes mõlemasse kruusi ka lusika asetades ühe tassi lõpuks mehe nina ette lauale. Teise aga noormehe vastu. Kas ei ole veider istuda inimesega, keda sa jälestad ühes lauas juues teed/kohvi?

"Aitäh." lausus Dominic vist enda esimese viisaka sõna selle päeva jooksul. Poiss võttis enda kohvist lonksu ning hoidis siis tassi enda käes. Lauas püsis üsna piinlik vaikus ning Dominic otsustas selle katkestada. "Kas sul on poiss?" küsis Dom.

''Ei ole tänu väärt.'' sõnas Alexandra olles üllatunud Dominicu viisakusest ning võttis lonksu enda teest olles pisut üllatunud ka noormehe küsimusest, mida ta just küsinud oli. ''Ei.'' vastas Sereny mõne hetke pärast.

"Asso." lausus Dominic. "Miks sul poissi pole?" küsis Dom muiates. Ta ei imestanud, kui tüdruk küsib poisilt miks se ta isiklikku ellu huvitatud on. Järelikult Ally pakkus talle huvi.

''Sest ei ole?'' sõnas Sereny küsivalt kulmu kergitades. Hoides enda tee tassi kätevahel.

Dominic muigas ja vaikis. Ta võttis enda kohvist uue lonksu ning vaatas siis tüdrukule otsa.

''Miks sulle see nii huvi pakkus?'' uuris neiu võttes lonksu enda teest.

"Kas ei tohtinud küsida?" küsis Dominic ning võttis jällegist lonksu enda kohvist.

''Ebaviisakas on küsimusele küsimusega vastata.'' kostis Alexandra selle peale vastu.