Õhtusöök malega

Matthew oli söögisaali kaasa tirinud malelaua - ta oli piisavalt enesekindel, et mängida enda vastu, arendades ka nii taktikalist mõtlemist. Tõstnud endale kartulipudru koos kõikvõimalike lisanditega, võttis noormees istet ning laotas malelaua laiali. Samal ajal süües, üritas ta mängida võimalikult võrdselt, pingutades mõlema poole võidu nimel.

OT: Amisha

Amisha lõpetas kõigest mõni laud eemal oma praadi, samal ajal kaaludes, kas tellida ehk magustoiduks tükike kooki.
Peale viimast suutäit oli ta kõht küll juba üsna täis, kuid just päevane magusakogus oli sealt veel puudu.
Niisiis õngitses neidis oma helepruuni nahktagi taskust välja oma rahakoti ning asus oma raha kokku lugema.
Hetkel ei saanud buffetis kaardiga ostude eest tasuda, sest kaarditerminaliga oli vist midagi viga, vähemalt nii väitis ka söökla seinale kleebitud vastav hoiatus. Kuid sularahaga oli neidisel hetkel kitsas käes.
Sellegipoolest asus Misha oma viimaseid münte kokku lugema, lootuses, et nendest siiski jätkub selleks üheksainsaks koogitükiks.
Üks üleannetu kahekümnesendine oli end aga rahakoti voodri sisse peitnud ning kui neiu selle luku täiesti lahti tõmbas, pudenes sent voodri vahelt välja ning veeres otseteed ühe lähedalasuva laua juurde, mille taga üks noormees end mugavalt sisse oli seadnud, ühteaegu einestades ning malet mängides. Sendi hoo peatas sellesama noormehe toolijalg, mille vastu metallraha põrkas ning seal sai tema ringkäik sööklas ka lõpu.
Amisha oli aga kohe jalul ning seadis sammud tolle laua poole, mille all nüüd tema kahekümnesendine lebas. Ta kummardus, senti üles korjates, ent püsti tõustes lõi ta oma pea üsna valusalt vastu lauaäärt ära ning - nagu sellest oleks veel vähe olnud - samuti suutis ta seega ka laua taga istet võtnud kuti malelaua pooleldi segi paisata.
"Oih, vabandust," tõttas näitsik vabandama, seejärel kiiruga mahakukkunud malenuppe üles korjama asudes.

Matthew oli olnud nii süvenenud mängu, et tema toolijala juurde veerenud sent jäi talle täiesti märkamatuks - tavaliselt oli ta täiesti keskendunud tema ümber toimuvale, selline valvsuse kaotus juhtus väga harva. Ta oli tagasi reaalsuses alles siis, kui ta malelaud nihkus ning nupud sellel pikali lendasid. Muidugi hakati kohe neid ka korda sättima. Matthew aga haaras tütarlapse käest, kes üritas midagi malenuppudega ette võtta "Pole mõtet, ju see mäng pidi siis nii minema." lausus ta sõbralikult. Oleks olnud tegu põnevama mänguga, oleks ehk Matti reaktsioon teine olnud, praegu ei olnud ta aga midagi kaotanud. "Leidsid mis otsisid, või üritasid lähemalt mu saapaid uurida? Ma võin need vabalt ka jalast võtta, ei pea kummardama selleks." sõnas ta siis aga tõsist nägu ette manades, tehes tegelikult siiski nalja.

Amisha võpatas kergelt, kui noormehe kätt oma randme ümber tundis. Neiu vaid naeratas häbelikult, oma teo üle vestluskaaslase sõnadest hoolimata siiski piinlikkust tundes.
"Pigem on asi lihtsalt minu kohmakuses," sõnas ta naerdes, kui kutt asja saatuse kaela veeretada üritas.
Alles kuti küsimus tuletas talle meelde, miks ta üldse sinna laua alla roninud oli, ning kahjuks pidi ta tõdema, et kogu see segadus, mis ta sellega tekitanud oli, oli olnud täiesti asjata.
Pea ära löömine tuli talle nii suure ehmatusena, et tal sent taas maha pillata õnnestus ning esmasel vaatlusel see talle hetkel silma ei jäänud.
"Su saapad on muidugi ka ilusad, kuid ma otsisin tegelikult midagi muud," pidi Misha tunnistama. "Ja selle mõne sekundi jooksul õnnestus mul see nii üles leida kui ka uuesti ära kaotada."

Matthewl puudus igasugune ettekujutus, mida tütarlaps otsida võis. Ta vaatas korraks laua alla, kuid midagi märkimisväärset ei hakanud silma. "Mida täpselt sa otsisid? Ehk saan aidata?" pakkus noormees enda abi, arvates, et kadunud võis olla midagi hinnalist.