Metsas puhkamas?

Dominic oli metsa kõndinud. Lihtsalt niisama. Poiss võttis enda taskust välja suitsu ja tšäksi ning süütas enda suitsu. Ta pani enda suitsupaki ja tulemasina taskusse tagasi ning lõi enda teele jäävat kivi, mis oli parajalt väike.

PT: Amisha

Amisha kükitas ühe jämedama puu all, selg vastu selle tüve toetatud, ning luges raamatut. Nii möödus tal seal juba ei tea mitmes tund, kuid lõuna hakkas lähenema ning neidise, kes viimati alles hommikul midagi hamba alla oli saanud, kõht andis endast vaikse korisemise teel märku.
Olles poolelioleva peatüki lõpuni lugenud, ajas näitsik end püsti, kloppis paar korda oma teksaseid ning seejärel oli tal plaanis end minekule seada, kuid puu, mille najal ta end just äsja toetanud oli, selle plaaniga päris nõus ei olnud.
Nimelt oli üks neidise lahtine juuksesalk puu oksa külge takerdunud ning seda sealt lahti harutada tal ei õnnestunud ja peagi loobus ta ka üritamast, kuna see oli üsna valus, ent oodatud tulemust ei paistnud kusagilt. Ja just siis, kui neiu oli juba enam-vähem selle küllaltki täbara olukorraga leppida suutnud, tundis ta, kuidas keegi ta jalgu mööda üles-alla siblib ning piisas vaid ühest pilgust oma jalgade suunas ning näitsiku suust pääses valla hele kiljatus. Sipelgad. Ta seisis jalgupidi sipelgapesas ning terve trobikond väikeseid vastikuid sipelgaid ronis ta jalgu mööda üles.

Dominic võpatas, kui keegi kiljus. Peagi märkas ta endast kaugemal tüdrukut, kes kuidagi oli ilmselt puu külge kinni jäänud. Või noh.. vaevalt, et tüdruk niisama seal karjunud oleks. Dominic võttis enda aeglase sammu tüdruku poole samal ajal jätkates enda suitsu kimumisega. Peagi märkas ta, et mööda tüdruku jalgu jooksid sipelgad ning noormehe suust kostus naer.

Amisha üritas meeleheitlikult kätega rapsides sipelgaid oma pükstelt maha kloppida, kuid sellest oli küll rohkem kahju kui kasu. Nimelt kribisid nüüd nii mõnedki sipelgad juba ka mööda neidise paljaid käsivarsi ülespoole.
Lähedusest kellegi naeru kuuldes, tõstis Misha hetkeks pilgu oma pükstelt ning vaatas enda ümber otsivalt ringi.
"Äkki lõpetaksid selle tobeda irvitamise ja teeksid midagi?" nähvas neiu endast kõigest paari sammu kaugusel seisvale ning naerda lõkerdavale kutile küllaltki närviliselt.
Ega ta seal mingi tasuta kino ei olnud, keda kõik võisid tulla ja vaadata, samal ajal kui väiksemapoolsem salk sipelgaid juba ka neiu käsivarsi vallutama asus.

"Rahu, rahu." muigas Dominic ning asetas suitsu enda huulte vahele ning sammus tüdrukule lähedamale. "Kuidas sa siia kinni oled siis jäänud?" küsis Dominic. Ega just igapäev ei näe metsas tüdrukut, kes on puu küljes ja sipleb, sest ta peal ronivad sipelgad.