Ümbrusega tutvumas

Alexandra oli amfiteatri juurde sattunud täiesti kogemata, tegelikult vist siiski mitte, ta oli tegemas jalutuskäiku, et visata pilk peale kohale, kus ta oli peale väikest einet, mida ta oli oma poolvenna seltsis söönud. Neiu silmitses ehitist ja otsustas seda natukene lähemalt uurida, et saada selle kohta ehk midagi rohkemat teada. Loodetavasti saab muidugi sellesse teatrisse sisse ilma, et mingile etendusele minna

OT: Dominic

Dominic tallus mööda teerada ning kimus samal ajal enda suitsu lastes pidevalt suust välja halle pilvekesi. Ta oli kõndinud järel ühel pruunipäisel tüdrukul ning oli tänu selle tüdruku suunale jõudnud ise mingisse majja. See oli ilmselt amfiteater. Dominic oli suhteliselt ükskõike, kas seal toimub mingi etendus või mitte. Ta oleks võinud ka etenduse ära rikkuda, kui soov oleks tulnud.

''Kas sa palun lõpetaks mu jälitamise ja lisaks ei tohi siin suitsetada.'' lausus neidis lõpuks kannatamatult välja, kui märkas, et noormees, kes oli juba ennist tema taga vantsinud ka nüüd siia talle järgi tuli. See oli häiriv, kui keegi seda tegi.

"Kas ma peaks su ees nüüd vabandama?" küsis Dominic tüdrukule otsa vaadates. Noormees viskas enda koni maha ning astus sellele peale. Ta jõllitas kerge muigega tüdruku nägu.

''Ei, lihtsalt lõpeta jälitamine, aitäh.'' sõnas Sereny natukene pahase ilmega, kuid keeras siis ümber ja suundus rohkem hoonesse ja lõpuks jõudes ringile, kust läksid iste read tekitas ringi. Neidis astus trepile ja otsustas minna üles poole, et saada parem vaade paigast, kus ta hetkel oli.

"No nüüd panid küll mu paika." muigas Dominic. Ta oleks võinud pruunipäist tüdrukut päev läbi jällitada. Talle lihtsalt meeldis inimestele närvidele käia.

Ser ei kavatsenudki tundmatust noormehest rohkem välja teha ning kõndis lihtsalt trepist üles võttes koti õlalt, et endale oma õhuke jakk peale tõmmata, sest väljas tundus tuuliseks ja jahedamaks minevat. Selle kotist kätte saanud asetas ta enda koti korraks pingile ja tõmbas siis enda tagi selga asetades koti tagasi õlale ja kohendades enda helesinist kleiti, mis tal ka laagrisse saabudes seljas oli olnud.

Dominic sammus järjekindlalt tüdruku järel ning sammus siis ta kõrvale. "Sinine värv sobib sulle." tegi ta tüdrukule naeratades komplimendi. Ilus tüdruk, eks talle tuleb midagi ilusat öelda ka.

''Ma tänan.'' lausus neiu viisakalt ja ei hakanud ühtegi üleliigset kommentaari lisama. Ta silmitses korra amfiteatri hoovis ringi ja jätkas trepist üles suundumist. Ta tahtis siiski kõige kõrgemal astmel ära käia.

Dominic muigas vaikselt ning võttis enda teksade taskust välja uue suitsu ja tulemasina. Ta süütas suitsu enda huulte vahel ja pani siis enda suitsupaki ja süütaja tahataskusse tagasi.

''Palun suitseta kuskil mujal, aga mitte siin. Hoolin siiski enda tervisest rohkem, kui ilmselgelt sina.'' sõnas neidis pahaselt märgates meessoost isiku käitumist, kuna talle lihtsalt ei meeldinud ei suitsetajad, kui ka see toode ise. Ta oli kunagi suitsetaja olnud, kuid loobus sellest ja on nüüd täielik vastane ning ka kahetseb, et seda teinud oli.

"Oi anna andeks, mul läks meelest ära, et sina ka siin oled. Sa meil nii vaikne siin." Dominic muigas ning tõmbas uue mahvi enda suitsust selle siis naeratades tüdrukule näkku puhudes. "Tuul tegi." lausus ta muigega enda vabanduseks välja.

''Jah, kindlasti.'' lausus Alexandra sarkasmlikult ja kiirendas sammu ja aeglustas, kui ta korralikud 10 astet kõrgemal oli ning jätkas enda teed tippu. Ei tea palju neid astmeid veel on?

"Kui sa mu eest mööda treppe põgeneda proovid siis see sul ilmselt ei õnnestu. Ja sul ei ole mingit muret karta ka, ma ei vägista väikseid ilusaid tüdrukuid eriti veel avalikus kohas." ütles Dominic. Mitte, et ta üldse kedagi vägistaks. Poisi huultel mängles muie ning ta kustutas enda suitsukoni taaskord. Ta viskas selle maha ja astus sellele enda jalanõuga peale.

''Väikseid? Avalikus?'' küsis neidis vaadates ümbruses ringi ja mõeldes enda peale. ''Väike ma enam küll ei ole ja kui aus olla, siis ainukesed inimesed, kes siin viibivad oleme sina ja mina, seega, päris avalik.'' teatas ta pilkugi isikule pööramata. Tegelikult ajas see isegi hirmu nahavahele.

"Vihjad millegile või?" küsis Dominic irvitades. Ega tal polnud mingit probleemi siin mingi võimsa asja korraldamisega, kuid siiski ta ei olnud hobi korras naistega magaja. Pigem tögas ta neid niisama.

''Kahju, et me mere ääres ei ole, kuna lükkaks su hea meelega sinna sisse hetkel. Siis oleks su suitsud ka läbi ligunenud.'' sõnas tüdruk pahaselt korra seljataha vaadates ja õlgu märkamatult väristades. Kuidas võis keegi nii pervertne olla?

Dominic krimpsutas nina, kui tüdruk vett mainis. "Siiski, siiski.. taibukas tüdruk." Pomises Dom. Ilmselt kui ta oleks vette lükatud oleks ta ära uppunud või siis lihtsalt väga tugevalt sellele vastu puigelnud. Poiss ei sallinud vett, kohe silmaotsaski. Noh joomiseks see kõlbas.

''Sulle ei meeldi vesi, sinu olemusest näha.'' sõnas ta, kui oli märganud noormehe käitumist peale selle mainimist. Ta ainult muigas, kuna erinevalt ebameeldivale isikule ta jumaldas vett.

"Said mu saladusele jällile. Aplaus." ütles Dominic sarkastiliselt käsi kokku plaksutades. Kuid tegelikult oli tüdruk ju tõtt rääkinud. "Nagu ma aru saan siis erinevalt minust sulle meeldib vesi." ütles poiss tehes oma kõige lihtsama järelduse, sest tavaliselt meeldis peaaegu kõigile vesi.

''Ei tea, kust sa seda veel järeldad?'' küsis tüdruk teeseldud jälestusega, mis tuli tal üllatuseks meeletult hästi välja. Noh ehk temas isegi oligi näitlemis annet?

"Nii, et sa siis proovid mulle väita, et sulle ei meeldi vesi. Ma ei usu, et sinusugune neiu veest kaugel püsib." lausus Dominic otse ette vaadates.

''Sa vist ei ole tähele pannud, et neid võtavad pigem päikest.'' sõnas ta lõpuks peatudes, sest tema õnneks olid saanud trepiastmed lõpu, kuid nüüd kavatses ta pingi reale ronida ja sealt põgeneda. Noormees hakkas juba oma jälitamisega väga kahtlaseks muutuma.

"Oi ma väga vabandan enda eksimuse pärast." lausus Dominic sarkastiliselt. Dominic jäi samuti seisma ning keeras ennast ümber ja jälgis vaadet samal ajal piiludes mida teeb tüdruk tema kõrval.

Saavutanud enda tasakaalu pingireal asus ta siis astuma, ega seal niisama kõndida ei olnud võimalik, kuna need vahed olid meeletult kitsad. Imestama pani juba see, kuidas inimesed sinna istuma mahtusid. Ilmselt siia ei olnud neiul suurt asja ka tulevikus, kuna vaevu, et siin neid etendusi nüüd nii väga palju toimub. Loodetavasti ei kavatse noormees talle nüüd järele hakata ronima, sest see veel puuduks, kui ta peaks juba jooksma siin hakkama, et temast lahti saada.