Ümbrusega tutvumas

"Kas see on seal sinu maja?" küsis Dominic nõksates peaga mingi maja poole, mis kaugemalt paistis.

''Võimalik.'' kostis Alexandra keerates pilgu majale, mis tundus küll jah tema kodu moodi olevalt. ''Tundub küll minu kodu moodi olevat.''

"No siis ole õnnelik. Oleks mul rohkem aega siis viiks ehk isegi enda mõtted täide." lausus Dominic ning jalutas siiani üsna rahuliku sammuga maja poole.

''Sa peaks õnnelik olema, et ma sulle juba virutanud ei ole ning suudan oma närvid paigas hoida.'' teatas Alexandra uhkelt. Talle kohe üldse see teema, kuhu Dom sihtis ei meeldinud.

"Kui sa mulle virutaksid siis sa kukusid maha."lausus Dominic ning jäi maja ees seisma. "Kas ma pean su voodile kandma ja sulle süüa ka tegema?" küsis Dom tüdrukule otsa vaadates.

''Seda võid kunagi hiljem teha..tegelikult isegi mitte, sest ma oskan suurepäraselt süüa teha, enda jala kinni siduda ja oma jalgel voodisse jõuda.'' sõnas Alexandra. Ta küll ei teadnud oma jala olukorda, aga ta oli eluaeg kangekaelne olnud ja kindel eneses ning oma võimetes. Vahest pidi küll pettuma, aga küll ta hakkama saab.

Dominic ohkas ning astus majja sisse. "Oskad sa öelda, kus elutuba on või enne sinu maha panemist teeme me veel koos ekskursiooni ja sa tutvustad mulle maja?" küsis kutt muiates.

''Sa ei tea isegi, kas mu vend kodus on ja sa marsid lihtsalt sisse. Suht tore. Igal juhul natukene edasi ja siis esimene suur uks.'' sõnas Alexandra ohkega.

"Kas ma pidin su sinna maja ette jätma või?" küsis Dominic edasi marssides. Ta astus esimesest suurest uksest sisse ning vastu vaatas talle elutuba, mis oli inimtühi.

Tüdruk pööritas silmi ning jäi ootama, kuna diivanile istuma saab. ''See oleks ka kõlvanud.'' sõnas Alexandra.

"Ära hädalda." ütles Dominic ning pani tüdruku diivanile. Ise istus ta aga tüdruku kõrvale diivanile ja tundis ennast üsna mugavalt.

''Kui sa siin juba oled, siis võid klaasiga vett ka tuua.'' kostis Ally end mugavalt diivanile sättides. ''Ja arstikohver on ka külmkapi peal.''

"Ja kus kohas köök on?" küsis Dominic Ally poole vaadates.

''Me kõndisime sellest mööda.'' sõnas neidis kulmu kergitades ja pilku Dominicule pöörates.

"Aa." pomises Dom ning ajas ennast diivanilt püsti. Ta jaluats elutoast välja kööki ning hakkas siis kappe avama ja sulgema, kuni lõpuks klaasideni välja jõudis. Ta lasi kraanist klaasi vett ning pani klaasi nii kauaks äärele, kuni ta külmiku otsast arstikohvri võttis. Kui ta kohvri kätte oli saanud võttis ta laualt klaasi ning jalutas elutuppa tagasi ning andis tüdrukule klaasi veega ning istus taas enda kohale.

Neiu võttis klaasist väikese lonksu, kuna tal oli seda millegi muu jaoks vaja ning asetas selle lauale. Alexandra avas kohvri otsides sealt desinfitseerimiseks vahendi ja lapikese, lisaks ühe salvi ja sideme. Ta asetas need lauale ja lükkas jalast enda baleriinad võttes kätte desinfitseerimis vahendi lisades seda lapikesele.

Dominic jälgis tüdruku tegevust veidi aega, kuid suunas enda pilgu siis aknast välja.

Märgates, et Dominicu pilk on eemal hakkas Alexandra tegutsema. Ta viis pilgu klaasile ja keskendus sellele liigutades õrnalt kätt ning vesi seal sees hakkas liikuma kuni lõpuks see kõik õhus oli. Tüdruk käsi liikus aeglaselt, kuid kindlalt edasi kuni kogu vesi oli Domi peakohal vabastas ta selle käe ja tema mõju alt ning kõik see kukkus poisile kaela. Ally puhkes naerma ja jälgis nüüd Dominicu reaktsiooni.

Dominic hüppas diivanilt püsti ja lasi suust välja kerge karjatuse. Ta vaatas ennast ning silmitses siis Ally't kes naerdes diivanil istus. "See oli väga õel, väga väga õel." ütles Dom. Temale see kahjuks või õnneks nalja ei pakkunud. Dominic jalutas kööki ning kuivatas ennast nii palju rätikuga kui võimalik oli. Kuna ta ei soovinud märja teesärgi väel olla siis tõmbas ta selle endal köögis seljast ning tõmbas käega läbi enda juuste. Juuksed olid siiski siiani ebameeldivalt märjad.
Dom jalutas elutuppa tagasi ning valis endale uue istumis koha. "See oli viimane kord, kui ma sinu juurde istun, kui vesi läheduses on." pomises Dominic ning viskas särgi enda kõrvale.

''Rätikud on vannitoas.'' sõnas neiu naerdes. ''Ja hirmudest tuleb üle ka olla. See oli ainult natukene vett.'' sõnas Ally muigega poissi silmitsedes. Mõne hetke pärast enda tegevuse juurde tagasi suundudes võttis ta salvi ning kui kõik vajalik tehtud sidus ta jala kinni ja ohkas.

"Oh sind naljanina." ütles Dominic enda häält heledamaks tehes ning Ally poole siis muiates vaadates.

''Ja, ma tean, ma olen naljakas, ilus, tark ja armas.'' sõnas Alexandra end jalgadele ajades. Loodetavasti saab ta nüüd kõndida, sest muidu oleks täielik feil.

Dominic jälgis siiani Ally tegevust. Ausalt öeldes arvas Dom, et neiu jalad ei kanna teda kuigi kaua.

Tüdruk astus kaks esimest sammu. ''Auts..'' pomises neidis peaaegu hääletult, kuid ta siiski jäi omadele jalgadele ning ei potsatanud ei põrandale või tagasi diivanile. Jalg oli päris valus, pani lonkama, kuid edasi ta sai sellegi poolest liikuda. Vähemalt lõppes asi niigi hästi.

"Ja kuhu noor neiu minna soovis siis?" küsis Dom vaadates Alexandra tegevusi ja käitumist.