Ümbrusega tutvumas

"Kui sa soovid, et ma sul järel jookseks siis seda ma võin ka teha." muigas Dominic õlgu kehitades. Ta ronis samuti pingi reale tüdruku seljataha. Ta ei plaaninud tüdrukut enam kaua tüüdata. Kui nende turnimis rada läbi peaks saama plaanis noormees lahkuda.

''Sa oled täiesti võimatu inimene. Kui ei sa aru, et sa lihtsalt tüütad ja sa paned endast inimesi kahtlaselt mõtlema.'' turtsatas Alexandra ja astus kuidagi 2 pingi vahelisse vahesse, kuid ta astus nii halvasti, et ta teine jalg jäi kuhugi kinni ja kukkus pinkide vahele pikali. Vot see oli valus.

"Esiteks ma tean, et ma olen tüütu ja see ei häiri mind. Teiseks mind ei huvita mida teised minust mõtlevad. Ja kolmandaks, kas sa vajad abi püsti tõusmisel või on praegu kõige õigem hetk sind siia jätta?" Seletas Dominic ning manas siis näole kerge valu grimassi, kui tüdruk kukkunud oli.

Alexandra isegi ei pannud eemal oleva noormehe juttu tähele, kuna ta oli tegevuses sellega, et end sealt pingiridade vahelt kuidagi püsti saada, kuid peab aus olema, et nüüdseks valutav jalg ja käsi sellele suurt kaasa ei aidanud.

"Nii siis, kuna sa mind ignoreerid ja ma vaatan, et sa püsti ei saa istun ma nii kaua siin, kuni sa minult abi palud. Ma ei tahaks sind ise katsuma tulla, kuigi ma sellest ära ei ütleks." muigas Dominig ning võttis pingil istet ja asetas enda jalad enda ees olevale pingile. Ta võttis enda taskust välja kolmanda suitsu ning asetas selle enda huulte vahele. Ta süütas selle ja pani siis enda suitsupaki ja tulemasina jällegist tasku ära.

Neidis suutis end seal kuidagi istuli saada, kuid see kas ta end jalgadele saab on juba oma moodi küsimus. Ta kuulis väga hästi, mida see suitsetav noormees seal talle ütles, kuid ega ta tema ees hetkesel juhul paluma ja palvetama küll ei kavatsenud hakata.

"Pean märkima, et edusammud on suuremad, kui ma lootsin." muigas Dominic ning tõmbas enda suitsust uue mahvi. Ta vaatas tüdruku poole, kuid keeras siis enda pilgu istekohtade keskel olevale platsile.

Sereny oleks heameelega mõne teravama sõna öelnud, kuid sundis end rahulikuks ja üritas mõelda täiskasvanulikult nagu ta seda tavaliselt tegi. Ta ei teadnud, miks noormehel tema üle selline võimus oli, kuid see häiris teda ja väga. Õrnalt käsi pinkidele toetudes suutis ta end istuma vinnata, kuid ta kartis, et see on ka kõik ning on mingit toetust sunnitud noormehelt küsima.

Dominic jälgis tüdruku liigutusi ning tundus, et tal just kõige mugavam ei olnud ning kui liita veel sellele Dominici iseloom, siis ega sealt midagi rõõmust ega toredad oodata ei olnudki. Dominiv tõmbas enda suitsust taaskord uue mahvi ning lasi enda pea kuklasse ja sulges silmad.

Kotti enda kõrvale sättides silus neiu enda kleiti tolmust puhtaks, mis kadus sealt õnneks kiiresti, sest kui see tolm oleks sinna jäänud, näeks ta välja nagu tõeline tolmulapp või mis iganes. Käega läbi juuste tõmmanud Sereny ohkas. Tal ei olnud muud valikut, ta pidi abi küsima, kui ebamugav see ka ei tundunud.

Dominic ei avanud enda silmi ning ta kustutas enda suitsu vastu kivist pinki. Ta lükas koni pinkide vahele ning istus samas asendis rahuliku meelega edasi. Ega kaua mööda ei saanud minna, tüdruk pidi abi küsima. Kui tal ei oleks midagi viga olnud siis oleks ta ilmselt juba püsti olnud ja nad oleks uuesti enda tagaajamist mänginud.

Alexandra pööritas silmi ja ohkas. ''Kas sa palun aitaksid mind?'' pigistas neiu endast lõpuks küsimuse välja. Ebameeldivalt inimeselt on alati halb midagi küsida.

"Ohoh... see võttis nüüd küll kaua aega." ütles Dominic ning ajas ennast püsti. Ta astustüdruku juurde ning ulatas talle käe. Kust kohast tema pidi teadma, kas tüdruk saab kõndida või vajab ta selle jaoks abi.

"Ma pean kurbusega teatama, et ma kõnniks siit juba minema, kui kõndida saaks." sõnas neiu otse välja, kuna ta ei hakanudki end hetkesel juhul lolliks tegema mida see isik hetkel ootas, ilmselt.

"See oli küll nii südant soojendav." muigas Dominic. Ta hoidis ikka veel enda kätt tüdruku ees, kuid kuna tundus, et neiu siiski ei kavatsenud talle enda kätt ulatada sikutas Dominic tüdruku ülesse ja võttis endale sülle enne kui neiu uuesti kukkuda jõudis.

OT: võttis sülle nagu pulmades yknow

"Ära maha viska. Vähemalt see oleks kena, kui sa seda ei teeks." sõnas neiu ja asetas ühe käe poisile kaela ümber.

"Eks ma mõtlen sellele." lausus kutt ning astus treppidele ja jalutas nüüd treppidest alla.

"Aga siis ma süüdistan kõiges sind." teatas Al ning silmitses trepiastmeid. Loodetavasti mees nüüd koperdada ei kavatse.

"Ja, mis minuga juhtuma peaks?" küsis Dominic ja vaatas aegajalt tüdruku poole "Kuhu ma su üldse viima peaksin?" küsis noormees siis.

"Loodetavasti sa tead, kus Poseidoni laste maja asub, kena oleks, kui sinna." sõnas Alexandra veidi kaheldes, sest ta ei teadnud kaugel see siit oli ja kas noormees teda sinna kanda jõuab. Loodetavasti ei ole venda ka kodus, kuna see jätaks neiust veidi imeliku mulje, kui keegi teda juba koju kannab ning ta on juba esimesel päeval nii täbaras olukorras. Samas oli õhtune aeg, kes teab. Kuid samas oleks venna abi päris oluline.

"Tean, umbkaudu." sõnas Dominic. "Ma ütlesin, et sulle meeldib vesi." ütles poiss siis nende eelmist teemat mainides, kus tuli ilmsiks, et Dominicul on kartus vee ees.

''Ainult oma isa pärast.'' paotas Ser üle huulte midagi rohkem mainimata. Ega ta siin nüüd küll ei hakka arutlema teemal, mis talle tegelikult meeldib ja mis mitte.

"nojah." pomises Dominic. "seega kas ma tohin su nime küsida või pean ma enda jaoks tundmatut tüdrukut edasi kandma?" küsis poiss

''Oh jah,'' pomises tüdruk ''ma olen Alexandra.''

"Olgu siis Alexandra." ütles Dominic. "Sul on mingeid hüüdnimesid ka või peavad kõik sind Alexandraks kutsuma?" küsis Dominic.